5.-9. mail külastasid Tartumaa omavalitsusjuhid õppereisil Islandile Tartu linna sõpruslinna Hafnarfjörðuri. Õppereisi eesmärk oli saada teadmisi tervisedendusest Islandil: kuidas toetatakse tervislikke hoiakuid ning mõjutatakse positiivselt inimeste tervisekäitumist, kas ja kuidas kohalikud omavalitsused ning spordiliidud-spordiklubid omavahel koostööd teevad, kuidas on toetatud noorte vabaajategevused, millised on noorte toitumisharjumused ning selle seos tervisenäitajatega ja kuidas on organiseeritud haridusasutuste toitlustus.
Eesti delegatsiooni kuulusid Tartu linnapea Urmas Klaas, Elva vallavanem Priit Värv, Kambja vallavanem Illari Lään, Kastre vallavanem Annika Pajumaa-Murov, Luunja vallavanem Aare Anderson, Nõo vallavanem Maano Koemets, Peipsiääre vallavanem Piibe Koemets, Tartu valla vallavanem Jarno Laur, Peipsiääre vallavanem Piibe Koemets, Tartumaa Spordiliidu tegevjuht Martin Thomson, Tartumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Sven Tobreluts, heaoluvaldkonna juht Kersti Kõiv ja haridusasutuste tervisedenduse spetsialist Allan Hallik.
Õppereisil kohtuti eri osapooltega, kes seisavad hea noorte vaimse ja füüsilise tervise ning tervisliku toitumise eest.
Õppereis algas kohtumisega Hafnarfjörðuri linnapea Rósa Guðbjartsdóttiriga. Vabaajategevuste juht Stella Björg Kristinsdóttir andis ülevaate noorte olukorrast, sh noori puudutavast statistikast, ennetustegevustest, vabaaja veetmise võimalustest jms.
Noorte tervisedenduses peavad islandlased edu võtmeks nn Islandi mudelit, kus olulisel kohal on ennetus ning mis toimib nelja olulise komponendi koostoimes: 1) lapsevanemate kaasamine; 2) mitmekesised ja enamasti tasuta vabaaja veetmise võimalused noortele; 3) koostöö kooliga; 4) eakaaslaste positiivne mõju. Kõige olulisem nendest komponentidest on lapsevanemate kaasamine.
Islandi mudeli üks põhimõtteid on pidev kommunikatsioon erinevate osapoolte (pere, kool, huviringid, sõbrad-tuttavad) vahel ja süsteemne teavitustöö, mis tagab, et kõik osapooled saavad tervist toetavate tegevuste olulisusest ühtmoodi aru. Islandlased teadvustavad liikumise olulisust igas vanuses, tervisespordi tegemist toetab oluliselt ka taristu.
Omavalitsused pakuvad noortele erinevaid tasuta vabaaja veetmise võimalusi, näiteks on ujumine tasuta kuni 18aastastele (koolis on ujumistunnid igal nädalal), pärast koolipäeva viib omavalitsuse korraldatud transport lapsed erinevatesse trennidesse, spordiklubi pakub valikut erinevatest sportimisvõimalustest, et igaüks saaks leida endale sobiva harrastuse. Tutvuti linna spordirajatistega ning kohtuti Haukari ja Brettafélagi esimehe Magnús Gunnarssoni ja Fimleikafélagi esimehe Vidar Halldórssoniga.
Sport ja huvitegevus on noorte seas populaarsed, kuid suurem ärakukkumine tegevustes osalemistes toimub 16-18 aasta vanuses. Spordiklubidele makstakse omavalitsuse poolt toetusi 6-18 aastaste harrastajate eest. Oluline on välja tuua, et baasid, kus treeningud toimuvad on omavalitsuse ehitatud. Igale spordiklubile on loodud väga head võimalused, näiteks tuhande liikmega spordiklubile on loodud 3 jalgpalli sisehalli, käsipallihall, kergejõustiku maneež, korvpallisaal ning mitmed jalgpalli väliväljakud.
Oluliseks peetakse ka laste tervise- ja seksuaalkasvatust, mis aitab samuti kaasa noorte vaimse tervise probleemide ennetamisele. Klassitundidele lisaks on korraldatud eraldi aruteluringid poistele ja tüdrukutele, õpilastel on võimalus õpetajale e-keskkonda kasutades anonüümselt küsimused aruteluks ette saata. Lækjarskóli koolikülastusel andis õpetaja-seksuoloog Kristín Blöndal ülevaate seksuaalkasvatusest ja soouuringutest koolis ning direktor Dögg Gunnarsdóttir tutvustas kooli igapäevaelu.
Teksti autor:
Kersti Kõiv
Omapoolsed täiendused lisas Martin Thomson
Tartumaa Omvalitsuste Liit heaoluvaldkonna juht
