Imeilus Kambja matkapäev
Tartumaa Spordiliit algatas 2023. aastal matkasarja puuetega inimestele. Teade taolistest üritustest jõudis sama aasta 11. aprillil Tartu Puuetega Inimeste Kotta ja sealsetest liikmesorganisatsioonidest haakusid selle projektiga eriti Elva Invaühing ja Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskus. Viimasel on aastatepikkused reisikogemused, mis ulatuvad koguni aastasse1987. Siis algas iga-aastaste õppematkade kavakindel läbiviimine, mis vältas aastani 2024 ja sisaldas matku kõikide Eesti maakondade,kolme lähiriigi ning paarikümne Eesti väikesaarega tutvumiseks.
Tartumaa Spordiliidu korraldatavad matkad koosnevad kombineeritult autobussi- ja jalgsimatkadest. Neid on toimunud igal kevadel ja sügisel mõlemal kaks, niisiis kokku juba 12. Tartu hea geograafiline asend pakub taoliste matkade läbiviimiseks palju võimalusi, mida me spordiliidu esimehe Martin Thomsoni korraldamisel ja sageli ka osavõtul kasutame. Seniste matkade siht- ja külastuskohtadeks on olnud näiteks Alatskivi, Arussaare, Elva, Helme, Jõgeveste,Karilatsi, Maarja-Magdaleena, Mikitamäe, Otepää,Pilistvere, Põltsamaa, Värska, Äksi jt.
Viimane matk toimus 12. oktoobril Kambja kihelkonda. Paikkond polnud meile võõras, aga selle maanurga tüse kultuurikiht pakub avastamist paljudeks külastusteks. Kambja tegutsev luteriusu kirik on imeline arhitektuurimälestis, mis tänu kohaliku rahva jõupingutustele tõusis Fööniksina tuhast ja taastati varemeist sarnaselt meile varem tuntud Halliste kirikuga. Samad sõnad meist küünlaleegi kumasse jäänud Kambja Vabadussamba kohta selle näitena, et Eesti Vabadussõja lahinguväljadel Punaarmeed edu ei saatnud, aga tagaselja õiendasid punased vandaalid arveid ausammastega, aga ka need on juba ammugi taastatud!
Käsil on piibli uue tõlke tegemine selle püha raamatu eestikeelse esmailmumise kolmesajandiliseks tähtpäevaks 2039. aastal. Selle taustal säravad Kambja kirikuõppetaja Andreas Virginius ja tema poeg Henricus kui Uue Testamendi ja muude vaimulike tekstide tõlkijatena lõuna-eesti keelde 17. sajandil.
Eesti haridusloo lipulaev, Tartu lähedal töötanud Forseliuse seminar oma tulemusrikka tegevusega aastatel 1684–1688 on jätnud Legendaarse õpilase ja hilisema kösterkoolmeistri Ignatsi Jaaguga sügava jälje Kambja hariduslukku, kus on koht ka sealsete juurtega Eesti Vabadussõja sangaril Julius Kuperjanovil kui Kambja koolmeistril aastatel 1914–1915. Muide, mõned meie matkajaist olid eelmisel päeval käinud Raadi kalmistul tema Hauasamba avamise sajandilist juubelit meenutamas.
„Kuldse Rootsi aja“mälestiste otsingutel oli meie seekordse matka kinnisidee üles otsida Tartu Ülikooli 300. aastapäevapidustuste raames Rootsi kroonprintsi ja tulevase kuninga Gustav VI Adolfi(1882–1973) istutatud tamm Vana-Kuuste Villemi põlistalu maadel. Üllatus-üllatus, aga kohalike elanike, ilmselt uustulnukate teadvuses oli see ajalooseik tundmatu! Kes aga otsib, see ka leiab. Mulje jäi, et täies elujõus sajandiline tamm ja seda tähistav mälestuskivi ning selle ümbrus vajab pisut heakorrastamist ja võimalusel teeviidaga tähistamist. Meie Alma Materi 400. sajandilisel juubelil külastab seda paika kindlasti Rootsi kuningaperekonna mõni liige.
Kambja matka üks kõrghetk oli jalgsimatk Kopsu matkarajal, mida kaunistasid loodusfotograafi Sven Saceki suureformaadilised pildid. Igal fotol oli huvitav saamislugu, mis autori ladusa selgitusega meeldejäävalt mõjus. Tühi kott ei seisa püsti. Asi oli tehtud nii, et matkajatele oli korraldatud kosutav kehakinnitus kauni looduse keskel ja tingimustes! Aitäh kokkadele ja maitsva toidu pakkujatele!
Matkapäevale pani hiilgava punkti Ivaste Küla Krista talu maadele Eesti Vabadussõjalaste Liidule ehk vapsidele püstitatud kaheksa meetri kõrguse mälestusmärgiga tutvumine. Vapsid olid enamuses Eesti Vabadussõja veteranid, kes olid võidelnudEesti iseseisvuse eest, aga oma poliitiliste vaadete tõttu sattunud pärast 1934. aasta 12. märtsi riigipööret ebasoosingusse ja ajaloo ränga irooniana lausa trellide taha, kus ka riigikukutajatest kommunistid!
Sügav kummardus endisele kambjalasele ja kaitseliitlasele Heiki Kortspärnale,kes kohapeal meid väreleva küünlaleegi taustal tervitas. Ta oligi see, kes omal algatusel oma eramaale oma tööjõu ja sellega, mida sai rahas mõõta, panustas mälestuskompleksi rajamisse muinasjutulise summa – ligi 50 000 krooni! Mälestusansambli iga killuke on oma tähenduse ja sisuga. Olgu selleks kunagi Pangodi Vabadussammast, nüüd aga seda mälestuspaika kaunistanud rist, mälestusrajatise asukoha valik, ilmakaarte suuna arvestamine, maakividest ehitusmaterjal, Lõuna-Aafrika mustast marmorist Itaalias kuldlõikes valmistatud plaadid koos sügavmõtteliste ladinakeelsete sententsidega hinnangutega ajaloole ja vapside eluhoiakutele, samuti eraldi nende tegevuse lühikirjeldus. Piinlik küll, Eesti ajalugu mõtestab ja püüab õigeile hinnangule suunata asjaarmastaja, aga kutselised ajaloolased ja poliitikud seda „kuuma kartulit“ ehk „vaikiva ajastule“ ning klikivalitsusele õiglase hinnangu andmisega ei kiirusta. Õnneks pole Hheiki Kortspärn Üksi. Meie matkade ühe kunagise sihtkoha, Järvamaa Villevere küla Vahemetsa talu perenaine, lavastaja Merle Karusoo ja meie matkajate sõber, võrulane Olev Kasak kõnnivad sama rada. Kindlasti võib tuge, eriti kunagise riigipea suunal, leida raadio „Eesti loo“järelkuulatavatest saadetest, kus esineb Eesti tippajaloolane Enn Tarvel.
Vapside mälestuskompleks avati Võidupühal, 23. juunil 1999 president Arnold Rüütli osavõtul ja tema puuistutamise saatel ning jätkus piduliku koosviibimisega Vanemuise teatri kohvikus eestiaegse toidumenüüga. Muide, üks meie matkajatest oli samuti sellest suuräüritusest osavõtja!
Nii me olemegi matkanud ja loodame jätkata tänu Tartumaa Spordiliidule!
Matkaja Aldo Kals
